Suure-Jaani kirik

Kas teadsid, et Suure-Jaani Johannese kiriku torni siseseina on müüritud rõngasrist Anne-nimelisele naisele, kes Liivi sõja ajal siin katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud?

Suure-Jaani Johannese kirik on vanim kivist maakirik Viljandimaal ja üks esimesi kogu Kesk-Eestis. Rasked ajad räsisid kirikut rängalt: Liivi sõda, Põhjasõda – ja lõpuks jäidki alles vaid paljad müürid. Alles 1767 sai kirik uuesti katuse alla, altarisein, kantsel ja rõdud valmisid XIX sajandi lõpul. Elektrit nägi Suure-Jaani kirik esimest korda 1937. aastal – samal aastal, kui vennad Kriisad valmistasid siia uue oreli, mille kapitaalremondi tegi 1998. aasta kevadel omakorda Hardo Kriisa.

Kirikumüüride ja kultuurimaja vahel laotub üle paisjärve Kondase sild – tänane, moodne ja liikuv. Esimese silla ehitas 1939. aastal kooliõpetaja Paul Kondas oma õpilastega, sest kooli aed asus järve teisel kaldal ja paadisõit võttis liiga palju aega. Sild lagunes lõplikult 1960. aastatel.

Aastal  2021 valmis uus sild – ujuvkaidest koosnev 107,5 meetri pikkune jalakäijate sild, mis ühendab kiriku ja kultuurimaja. Ühes kohas tuleb kõndijatel ületada ka imeilus kaar, mille alt paadid läbi mahuvad.