Kas teadsid, et Kukulinna puidust mõisahäärberit peeti kunagi Saadjärve pärliks?
Kukulinna mõisal on nimi, mis kõlab kui peatükk ühest vanast muinasjutust. Aasta 1553 toob selle esimest korda kirjasõnasse. Omanikud tulid ja läksid, aga lõpuks jäi Saadjärve kaldale seisma puidust uusgooti stiilis härrastemaja, romantilise unelma kehastus. Kohalik miljöö tegi sellest 19. sajandil ihaldatud suvemõisa.
19. sajandist pärit peahoone sai aja jooksul juurde uusi jooni ja suuremaid ruume. Loominguline energia voolas mõisasse pärast mõisa riigistamist, aastatel, mil “Pallase” kunstikooli suvekodu siinsetes ruumides tegutses. Nimed nagu V. Mellik, A. Tassa, K. Mäe ja N. Triik kujundasid selle koha kunstimaastikul legendiks. Saadjärve lõunakallas inspireeris ja tõmbas ligi Tartu boheemlasi.
Pioneerilaagritte õitseajal andis mõis oma ruumid noorte rõõmsale sagimisele. Lõkkevalgel lauldi ja unistati. Selle kõige taustal hakkasid aga hoonete lagunemise märgid endast üha rohkem märku andma.
Tänane omanik Margus Linnamäe hoiab mõisa eraomanduses. Plaanid on küll õhus, kuid seni tundub maja elavat vaikselt kinni oma minevikus. Suviti leiavad siia tee turistid, nostalgilised külastajad ja pioneeripõlvkonna lapsed, kes otsivad oma nooruse jälgi. Asuvad ju lähedal veel populaarne Jääajakeskus ja ka Elistvere loomapark pole kaugel.
Park jääb ikka endiseks – rahulik ja ajatu, rohkem hooldatud kui mõisahäärber ise.