Kodavere kirik

Kas teadsid, et ka Kodavere kirikut kavandati kunagi loomalaudaks muuta?

Nõukogude aja absurdsed plaanid ulatusid ka Kodavere kiriku seinte vahele. Õnneks jäi see kaunis sakraalhoone siiski püsti, kandes edasi oma keerulist ja rikkalikku ajalugu.
Kodavere Püha Mihkli kirikut on esmakordselt mainitud 1342. aastal. Praegune kivikirik, samas kohas juba neljas, ehitati aastatel 1775–1777. Kiriku ümmargune torn viitab Peipsi järve kohal seilavatele laevadele – torn oli kujundatud nii, et see peegeldaks järveäärset elu ning pakuks kaitset ja rahu nagu majakas meremeestele.

Altarimaal “Jeesus järvel” valmis Dresdenis 1877. aastal, kõrvutades kiriku sümboolikat järve temaatikaga. Lisaks uhkustab kirik firma “SAUER” kahe manuaali ja kaheksateistkümne registriga oreliga, mille meloodiad on kandnud inimesi palvustele ja rahule.
Rahvajutud annavad kirikule müstilised varjundid. Kõneldakse, et kiriku esialgne nimi oli Mihkli kirik, kuna sinna olevat müüritud Mihkel, et hoone saaks püsima jääda. Tornikell, kunagi tuntud oma erilise meloodilise ja meelitava häälega, tõmbas rahvast kirikusse, kuni kell sõjalainete ajal varastati ja Venemaale viidi.
Kodavere kirik seisab endiselt ja kutsub ligi kui järveäärne majaks nii ajaloo austajaid kui ka rändureid.