Puhtu mõis

Kas sa teadsid, et Puhtu mõis võib uhkeldada mälestussambaga, mis on pühendatud saksa poeet Friedrich Schillerile?

Mälestusmärgi püstitas 1813. aastal suur muusade austaja Anna Christina von Rosen. Kuigi sõda ja ajahambad on selle selle kallal purenud, elavad Schilleri vaim ja kujund 1958. aastal taastatud monumendis Puhtulaiu rahus edasi. Olgu lisatud, et tegu on siiski kunagise mälestusmärgi koopiaga, originaal on varjul Haapsalu muusseumis. Ka pole siinne mälestusmärk kuulsale poeedile Eestimaal ainus. Juba veidi varem püstitati talle mälestusmärk Helme mõisa maadele. See aga ei ole tänaseni säilinud, isegi koopiana mitte.

Puhtu mõis, kunagine Virtsu karjamõis, elas üle aegade ja omanike vaheldumise. Viimane peremees, loodusteadlane ja filosoof Hermann von Keyserling jättis oma jälje teaduse ja filosoofia maastikule. Poolsaare põhjatipus seisab siiani nn “krahvimaja”, kus tema suguvõsa tegutses veel 1930. aastail ja seal ka nutriakasvatusega eksperimenteeris.

Sõjad ja võõrandamised muutsid Puhtu mõisa saatust. Suursugused rajatised nagu mõisa peahoone ja tall-tõllakuur on nüüd kultuurimälestised. Nende vahel laiub ajalooline park, kus mälestusmärgid räägivad lugusid ammustest aegadest.

Täna asub kunagisel mõisamaal Puhtu bioloogiajaam, Eesti vanimaid. Puhtulaiul alustas jaam tööd pärast II Maailmasõda, kui Keyserlingid Eestist emigreerusid.Linnud, tuul ja meri on võtnud poolsaare endale tagasi, kuid mälestused von Keiseerlingi ajast kummitavad siiani.