Pärsti mõis

Kas teadsid, et Pärsti mõis oli koht, kus helises Eesti esimene maapiirkonna telefon?

Mõisa viimane omanik, Peter Clapier de Colongue, tõi selle otse Viljandi linnamajast oma häärberisse, ja nii sai ajalooraamatutesse kirja uus peatükk. Mõisa uhkeim ehitis – historitsistlik puithoone, mis ehitati 1870. aastatel ja mida peetakse Eesti mõisaarhitektuuri tõeliseks pärliks – kõneleb ajast, mil stiil oli kuningas. Šveitsi stiilis dekoreeritud hoone, täis puitpitsi ja uhkelt profileeritud räästa- ning aknakarniise, jätab külastajale mulje nagu oleks mõis ajaloost otse tänapäeva astunud.
Von Strykide perekond, kes püstitas suure osa mõisa hoonetest, lisas rikkalikku mõisaansamblisse maakividest ja tellistest kõrvalhooneid, mille hulgas eristub ka kaunistatud aida-kuivati. Müürikrohvi sisse pikitud mustrid ja lillemotiivid on detailid, mida võiks pidada lausa kunstiks. Aga nende praktilisuse kõrval pole vähem oluline ka mõisa ajalugu – lugu sajandite pikkusest tõusust ja langusest, lugu hävinud hoonetest ja kaunilt taastatud pärlitest.
Kas tead, et Pärsti külakoolist on teateid juba 1836. aastast? Ja just mõisahoone sai 1920. aastal kooli koduks. Siin oli Pärsti vallakool, mis hiljem kandis nime Pärsti Lasteaed-Kool. Tänapäeval on kooliga seonduv taandatud lasteaiale, kuid mõisahoone jääb endiselt kohaliku hariduse kandjaks. Mõisa pargis, mis kunagi oli ümbruskonnas tuntud oma sillakeste ja tiikidel ujuvate valgete luikede poolest, on ajalugu endiselt elus.