Kas teadsid, et Mohni saare esimesed asukad olid tsisterlastest mungad, kellest said üsna edukad mereröövlid ja kelle tabamiseks tuli pea kogu saarel kasvanud mets maha põletada?
Mohni on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes, Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahes. Saarel elab täna alaliselt kaks inimest – saarevaht oma abikaasaga. Saare nimi Monasaar pärineb ilmselt keskajal seal elanud tsisterlaste munkadelt, kes legendi kohaselt elatunud kalapüügist ja haakrikust, kuid hiljem hakkasid mereröövliteks. Kogemata karilejooksnud laevadelt saadu olnud kohati üsna rikkalik. Polnud ka eriti keeruline tormistel öödel süüdata randa valetuled ja nii laevad karile suunata.
Rootsikeelne nimi Tammesaar vihjab kunagi saarel kasvanud tihedale pärna-tammemetsale. Mets põletati ühe legendi kohaselt maha, et leida üles sinna varjunud tsisterlastest piraadid. Kunagisest metsast on alles vaid Mohni pärn.
Esimene puidust tuletorn seati püsti 1806. aastal. 1852 valmis tellistest tuletorn, mis ehitati ümber 1871. Samal ajal valmisid ka elamu, teenijatemaja, saun ja kelder. Abihoonete juurdeehitamist jätkati ja viimased valmisid pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on hooned arvatud kultuurimälestisteks. Mälestiste sekka kuulub ka Mohni tuletornivahtide kalmistu.
Eesti iseseisvumise järel (1918–1940) oli siin väidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik. Nõukogude ajal rajati saarele piirivalve kordon, rajati ka oma elektrijaam.
1996. aastal paigaldati tuletorni päikese- ja tuuleenergial töötavad automatiseeritud valgusseadmed. Kuna tellisest välisvooder lagunes jätkuvalt, kaeti see peale II maailmasõda betoonkoorikuga, mis eemaldati 1998. aastal.
Saarel on võetud üles kaadreid filmi “Reigi õpetaja”, mille tarbeks aastal 1977 rajatud külakalmistu ristid on siiani olemas.